Viļaka (kunagi – Marienhauzena) on üks vanimaid latgalite poolt asustatud alasid, tänu millele on eriline muinasaja hõng selles Põhja-Latgale linnas tuntav tänapäevani. Marienhauzena lossivaremed Viļaka järve saarel, kolme erineva usu kirikud, sh Põhja-Latgale pärl – Viļaka katoliku kirik, ja muud ajaloolised hooned räägivad piirkonna rikkast kultuuriajaloo pärandist. Viļaka järv meelitab aktiivse puhkuse harrastajaid ja kalastajaid, kuid Žīguri piirkonnas asuvad metsad kutsuvad tutvuma oma loodusrikkustega, õppima metsanduse ajaloost ja jalutama Stompaki sooradadel, mis viivad Baltimaade suurima partisanide asumini. Viļaka ümbruses on mitu tähistatud rattarada, mis võimaldavad nautida põllu ilu, kohaliku elustiili ja elurütmi võlusid.