Rugāji Püha Nikolai Õigeusu Kirik ehitati 1915. aastal. Õigeusklikud ilmusid Balvi piirkonda 20. sajandi alguses Ostrovast, Opotška maakonnast ja Pihkva kubermangust, kuna Pihkva riigimaa pank soetas 1904.-1906. aastal Balvi ja Rugāji piirkonnas tuhandete hektarite kaupa maad, mida kattis soo ja mets, ning andis soodsatel tingimustel sisserändajatele elupinnaks. Pihkva riigimaa panga juhataja julgustas inimesi ehitama kahte uut õigeusu kirikut Vīksnas ja Rugājis, milleks andis raha sinod ja tsaar Nikolai II isiklikult. Rugāji kirikule anti 36,81 hektarit ja koolile – 3 hektarit maad. Rugāji õigeusu kirik on 25,6 m pikk, 8,53 m lai ja 5,35 m kõrge. Kiriku kõrval asub 500-kohaline surnuaed. Algselt oli kirik sinist värvi. 1937. aastal ehitatud kiriku aed taastati 2009. aastal.